Hommikul paistab päike sinu oma kodu aknast sisse, sillerdab lumel, maja on nagu muinasjutus, lapsed möllavad lumehanges ja küsivad ise õue… Mida sa hing veel ihkad? Sooja põrandat? Äkki soemüüri, et ei kütaks korstnasse? Õhkküttekamin pole siin küll mõtekas. Terve talve on mees istunud iga vaba hetke arvuti taga, joonistanud, planeerinud, targematega nõu pidanud. Ilmselt selleks talveks veel ei jõua, aga ükskord tuleb see korralik ahi ja soemüür ka siia majja.

Seda esimest talve me natuke pelgasime, aga üle elasime ja hakkama saime. Lumevangi ei jäänud, teele kinni ka mitte, isegi lumehange ei õnnestunud sõita. Igal hommikul jõudsime õigeks ajaks tööle ja tundub, et lapsed olid talvel tervemad, kui eelnevalt on olnud. Terve hunniku puid kütsime küll ära ja ühe kuu elektriarve oli ka üüratu, kuna elektriradiaatorid olid lisaks sisse lülitatud. Kuna sel aastal saavad juba osad põrandad soojustatud ja ka teine korrus on nüüd soe korrus, siis ehk hoiab natuke rohkem meie majake järgmisel talvel sooja.

Peaaegu igal hommikul oli magamistoas 17 kraadi. Algul tundus külm, kun korteris oli stabiilselt 21-22. Esimese kuuga harjusin ära. Hommikuti pole aega nii kui nii uimerdada ja külmetada. Kiiresti on vaja viimasel hetkel ärgata, süüa, pesta ja kogu pere minekuvalmis saada.