Olen juba kirjutanud maja ümbruse korrastamisest ja “metsast välja toomisest”. Sama tegevus on aias ka käimas. Eelmised omanikud ei teinud vist juba oma viimasel aastal suurt mitte midagi, kuna müümise mõtted olid neil peas, aga nagu Galina ütles, siis üksi käis tal see kõik ka üle jõu. Mees oli haige, tema sai ainult traktoriga muru niita ja kõik muu oli naise õlul.

Sel aastal lammutasime ära vana kasvuhoone raami, kus olid viimanarjad. Viinamarjad on endiselt alles, kuid nendele ümber uue kasvuhoone ehitamine võtab aega. See on ilmselt järgmise kevade plaan (äkki jõuab juba sügisel). Viinamarjade kasvuhoone raami saime päranduseks Mõmmiku vanaemalt.

Eelmisel aastal sain ühe kobarakese sõrmeotsasuuruseid viinamarjakesi. Olid magusad küll. Sel aastal on kobaraid hulgi. Olen ainult hiljaks jäänud, igasugused võsud peaks vist ära lõikama, kui kobarad on juba küljes?

IMGP0105

Siia tulles üllatas meid, kuidas igal pool olid kividest ringid. Kus aga vähegi midagi maha istutatud või külvatud oli, sinna ümber oli ka kive paigutatud. Lõpuks saime aru – kuhugi tuleb see hulk kive ju panna, mis maa seest välja tulevad… Iga kord, kui labida maasse lööd, satud kivi otsa. Oleme neid ringe ja ringikesi hulganisti vähendanud, nüüd saab juba rahulikult muru niita. Mõned suured “rändrahnud” on veel maa sees (4-5), aga peale eelmist suve suhtume pigem ettevaatusega nende välja kaevamisse. Nimelt juhtus  kolme kiviga nii, et maa pealt paistis rohu seest välja ainult tükike, aga need osutusid jäämägedeks, mis sind vaikselt muru sees ootavad. Nii, kui kaevama asud, avastad, et maa peal on ainult heal juhul 1/30 kivist! Kolm kivi matsime kohe maha tagasi, kuna meil ei ole midagi, millega neid mürakaid maa seest välja kangutada. Peaksin veel mulda peale tassime ja muru seemne otsa külvama. Kahte ei asunud targu kaevama…

Samuti oli peaaegu iga puu ümber kuhjatud suuri kive, mis muidugi tõstsid puude juured maast välja. Nüüd on üks selline koht veel likvideerida maja eest. Alustasime sinna eelmisel aastal mingi kiviktaimla moodi asja rajamist, kuid suure, pahura kastani all pole selle jaoks õige koht. Kuhugi kolivad need taimekesed sügisel ringi. Ja muidugi on seal jälle kivid, mida emaga vedama peame hakkama…

Marjapõõsaid on aias piisavalt vähe, saab kiiresti korjatud – 2 punast sõstart, 3 musta sõstart ja 4 tikrit. Tikrid jäävad meil põõsast söögiks. Punaseid sõstraid on vähe, kuid vennanaisel on igal aastal neid jälle palju. Vaarikad kolime sel aastal põllu serva, kuna aias olev koht on madal, sügisel ja kevadel vett täis, taimed nõrgukesed ja kidurad. Tõime noori taimi Virumaalt juurde ning sel aastal on omal ka juba toredad noored taimed. Sügisel istutame kõik ühte kohta põllul ringi ja saame aiast ühe madala veeaugu ära likvideeritud. Kui seda kohta pisut täita ja mõned kasvatuskastid ehitada, siis äkki saame sinna rajada ürdikastid. Kartulikasvatamise lõpetasime ühe aastaga ära, kuna kohe tulid ka mardikad. Kartulid kolisid kasti sisse kuuri otsas, mille täiteks läks eelmise aasta kompostikasti läbitöötatud sisu. Kasvatame ainult nii palju, kui palju värsket kartulit ära süüa jõuame. Meie pere sööb iga aastaga järjest vähem kartuleid ja selle natukese jõuame Estu ema juures abis käies ka muretseda.

Roose oleme aiast kokku korjanud vist 3, lisaks on kingitud meile veel kaks. Nendest kokku korjatutest on kõik olnud oma eelmistes eludes potis kingitud roosi, mille eelmine perenaine on peenrasse istutanud. Sel aastal üks neist ei õitse ja teine ei ole ühtegi uut võsu ajanud, aga kõvasti on teine maa sees kinni ja vars on roheline ka. Las olla, ega mul kahju pole – küll ta ükskord otsustab, mis ta ette võtab.

Selle aasta õied aias on kaunimad kui ürdipeenar, millele pole me õiget kohta veel leidnud, aga ehk marjapõõsaste kõrval oleks nendel hea koht, kui vaarikad sealt sügisel välja kolivad.

Meil on rida mände lõuna pool maja, mis kasvavad kõrgeks ja mille alune jääb tühaks. Samuti on juba eelenvalt ära lõigatud nendelt hulk alumisi oksi ja sel aastal tegin seda kuivanud oksega ise veelgi, et oleks võimalik sealt alt ka muru niita. Juba eelmisel suvel tekkis mõte, et oleks tore, kui seal all oleks põllulillede rida. Kogusin talve jooksul seemneid ja kevadel puistasime pisut mulda ning igasuguseid seemneid sinna segamini. Täpselt ma enam ei mäletagi, mis sinna kõik pandud sai. Igal juhul on praegu toredasti kasvanud kaer ja moonid, mille seemned korjasime eelmisel aastal ühe viljapõllu äärest. Kaera seemned jätsid linnud talvel linnutidust alles. Vaatasin, et järgemisel aastal peaks seda laiendama, mulda juurde panema ja nii vilja kui moone juurde külvama ning rukkililled lisama, sel aastal tulid ainult mõned üles. Rohkem poleks erinevaid õisi vajagi.