Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et kuuri ei mahtunud enam midagi ära! Aasta jooksul on ikka ehitamise käigus tekkinud väga vajalikke juhtmeotsi ja lauajuppe ja klaasitükke ja koormakatteribasid ja nii edasi ja nii edasi… Aga talvepuud tuleb lõigata ja kuuri vedada, kuiv ehitusmaterjal peab varju alla saama, ise tahaks ka mõnikord mõne asja esimese korraga üles leida…Ega siis midagi, tuleb kuur koristama hakata! Hakkasime! Koristasime! Ehitasime!

Tänaseks on üks pikk riiul olemas, teise ehitame ükskord veel, aga juba praegu paistab asi parem. Ühe kuuri nurga suutsime ära sorteerida, osa põletatavat kraami läks lõkkesse, osa prügikasti, osa läks lõikamiseks sauna jaoks ja osa lõikamiseks ahju jaoks. Grinchile ära tikke näita! Sellel on kohe kõik üleliigne vaja ära põletada, aga mõnikord peab ikka ühtteist säilitama ka. Nojah, arutamise tulemusena jõudsime kõik osapooli rahuldavale tulemusele, andsin lihtsalt mõnel korral järele – las põletab 😉 ja mis me sellest sodist ikka kogume. Nüüd on üle veel üks vana diivan koos kahe tugitooliga ning kaks pehmet tugitooli (olid meil suvel terrassil) ja hunnik põrandatasandusplaate (34 tervet + 5-6 plaati, millest on tükke külest lõigatud).

Aga kõige selle kolistamise ja ümber tõstmise juures häirisime tervet hordi liblikaid. Asustasime nad kuivanud lehtede abil kenasti ümber.

 

Esimesel pildil ilutseb päevapaabusilm. Märkasime veel koerliblikaid ning ilmselt mingeid öölasi või surulasi. Üks oli eriti tore: ise hall ja ilmetu, aga kinniste tiibade peal erkoranžid hoiatavad jooned.