Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et meie akende vahelt läheb kohinaga soe õhk välja ja külm õhk tuleb veel suurema kohinaga sisse. Akna taga olev kraadiklaas näitab terve talve 2 kraadi soojemat ilma kui teisel pool maja olev kraadiklaas. Kolmandaks on muidugi ka põnev, et akna ja raami vahel on nii palju ruumi, et võid oma väikese näpu sinna vaevata vahele pista. Tavalisi tihendeid peaks panema sinna umbes kolme või neljakordselt. Tunnuspilt on üsna ilmekas – selline jääkaru tunne tuleb, kui tuul on lõunast. Siis lõõtsutab üle tohutu heinamaa, läbi maja, teiselt poolt välja ning sisuliselt kogu maja puhub külmaks, sest maja on nii pidi ehitatud. Aknad ju ei pea…

Veebruari alguses tellisime kogu alumise korruse aknad ja eelmisel nädalal saime aknad kätte. Täna hommikul paistis magamistuppa väga mõnus päike ja esimese asjana küsisin oma kallilt kaasalt: “Täna on ju mõnus ilm akna vahtuseks, eks?” Minu õnneks oli ta isegi seda mõelnud 😀

Peale linnas käiku, vaja ju vahtu ja veel üht teist, võtsimegi tülika toimetuse ette.  Alustasime pool üks ja akna tõstsime ette täpselt kell neli. Vahepealt peame küll välja arvama ühe tunnikese, sest selgus, et ikka jätsime midagi ostmata ja Mõmmik pidi sõitma linna ühte liimkilpi (lauda) juurde ostma.

Kell neli sai aken ette, seejärel oli veel natuke koristada, vahtu  pihustada, üks liist ära võtta, villa pragudesse toppida, veelkord koristada ja tööriistu ära panna, vana aken ära vedada ja kell viis istusime mehega magamistoa voodis ja imetlesime vaadet uuest aknast. Meil saavad nüüd aknalauad ka olema 😀 Mees ütles selle peale, et jälle üks koht, kuhu asju peale panna. Mina ütlen, et koht, kus lilli või taimi kasvatada.

 

Järgmiseks nädalaks jääb veel kõige tüütum töö – viimistlus 😉 – akna palede materjal osta, lõigata, paigaldada, värvida, viimistleda, aknalaud, liistud nii sisse kui välja tagasi panna… Aga siis on nii ilus 😀 ja tükk maad soojem!

Jess! Üks tehtud, 8 veel jäänud!