Juba pikka aega ihume hammast majast teisel pool olnud suurtele puudele. Majale liiga lähedal, juba koputavad katusele, kaks puud üle ja läbi elektriliini, valgust pole sealtpoolt ollagi, nagu koopas elaks kogu aeg…
Meenutuseks pilt enne meie toimetama asumist:
Esimene suurem toimetus õues olis esimesel suvel:
Mehed tegid tubli töö. Alles jäd ühele poole maja viljapuud, tamm ja täiesti ülearune kaheharuline, köökas ja sent surmaga võlgu olev remmelgas (see on järgmine).
Sel aastal siis Lihula mehed pidid tulema 13.09. Esmaspäeval, 11. septembril, helistas keset tööpäeva Grinch. Esimene mõte oli muidugi, et kellega nüüd õnnetus juhtus (ise olin naaberkoolis tööl), aga selgus hoopis, et mehed olid 2 päeva varem tulnud. Pooled puud olid kella kaheks juba maha võetud ja kella neljaks lubasid töö lõpetada. Sahmerdasin, jahmerdasin ja kiirustasin ja jõudsin neljaks koju. Oi, te ei tea, mis pilt mind ootas. Ühtaegu ilus ja valge ja helge, samas… Võrdle ise piltidelt 😉
Eelmise talve pilt teiselt poolt maja:
Iidvanast, seest-tühjast, koore najal seisvast ja kohe, kohe ümber kukkuvast õunapuust saime ise jagu.
Selle aasta tegu, 11.09.2017:
Oi, ja see okste ja puude hunnik… Kui meestele makstud ja nad inema lastud, siis toetasin selja vastu maja ja ohkasin korraks… Sama pilt, mida mina nägin panoraamina:
Ausõna, kuskil seal eelmisel pildil paistab batuut ka!
Andruse talu #meietalunaised 
Lisa kommentaar