Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama sellest, et juba eelmisel nädalavahetusel üritasime midagi õues teha. Asi lõppes sellega, et pidime vennaraasu appi kutsuma, et  auto põllu pealt välja tõmmata… ja see polnud sel päeval esimene kord, kui pehmesse maasse kinni jäime. Esimesel korral saime õuelt oma jõududega minema.

Täna oli täiesti suurepärane ilm õues toimetamiseks. Maa oli pisut rohkem tahenenud, sügisesed vihma tõttu maha jäänud lehehunnikudki juba pisut kuivanud. See tähendas ainult ühte – sai pisut lehti suitsutatud 😀

dav

Saunapoolne külg teest sai poole sissesõiduteeni riisutud, lehesodi põletatud. Osa viisime ka maja eest ära, aga enamasti on see lehekuhja põhjast jääs või veel väga märg – tuustisime laiali. Ehk homme ei saja 😉

Kallis kaasa võttis minu porisemise peale ette ja pani raiderile ka hääled sisse, pumpas raideri käru kummid täis. Vedasime Grinchiga ühe osa kuuse-saare oksasodi jälle minema. Natukene on veel jäänud. Sellega on ju samamoodi – sügisel ei jõudnud enne suurt pidevat vihma ära vedada, nüüd on kuhja sees ja vastu maad veel täiesti jääs.

dav
dav

Lõpuks käisin jalutasin veel ümber maja ja pildistasin esimesi muru ja maa seest välja pürgijaid.

bty
dav
dav
dav
dav
bty
dav

Esimesel pildil on minu täiesti vaieldamatud lemmikud, murtud südamed, maa seest oma pisikesed punased ninad välja pistnud. Tulbi ja nartsissi sabasid ei hakanud pildistamagi, need on juba tükk aega väljas. Õienupukesi veel pole.