Oi kui pikk ja lumine on talv tundunud. Hoolimata igapäevasest väikesest lumeebemest, mis taevast alla tilgub, on päikest siiski pea iga päev näha ja “rõõmsalt vulisevad veed” ka.
Täna käisime Miiakaga õues, sest enne ei suutnud homseks õppimist jätkata ning kuidagi ei tahtnud ajaloo mõisted meelde jääda, kui emmele oli näidatud, kus täpselt need lumikellukesed juba paistavad.
Muidugi ajasime kassi ka endaga õue, kes polnud sugugi sellest vaimustuses ja oli väga Muumitrolli olekuga, kui kõikjal oli alles märg: “Vuih, kui vastik!”
Jõgi ajab üle kallaste ja seda vist isegi rohkem, kui 3 aastat tagasi, paadisillast paistavad ainult postid.
Imbväljaku kaitseks kaevasime Miiaga (Mõmmik tuli ka appi) väikese kraavi, et lumesulamisvesi natukenegi mujale läheks.
Grinchi vannituba edeneb ka tasapisi: plaadid, vuugid, värvid, konksud, veesurve kontroll jne.
Andruse talu #meietalunaised 
Lisa kommentaar