Kuidas me postkasti uuendame?

2.04.2020

Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, siis pean ma alustama sellest, et Andrusele kolides tegin sügiseks vana räämas plekist postkasti asemel uue puidust postkasti. Loomulikult joonistasin ma postkastile kõik mustrid ja kirjad ning seejärel lakkisin. Ise olin rahul.

Mis sa arvad, mida päike tegi paari kuuga? Teadagi mis…

Sel kevadel on natuke rohkem aega olnud ja see postkast on mulle juba kaua pinnuks silmas olnud, sest post vajub järest rohkem viltu, minu ilusast postkastist sai mingisugune päikesest pleegitatud ja tuulest-vihmast puretud kole kast, varikatus oli ju “ajutine” ja me kõik teame, mis nende ajutiste asjadega on…

Olen peaaegu kuu mööda Pinterest ringi kolanud ja postkasti “maastikukujundust” uurinud. Enamus ideid muidugi ei sobinud üldse – liiga ameerikalik, liiga linnalik, liiga ametlik, liiga uus ja veel sada muud viga kõigil küljes, aga mitu pilti on andnud ka idee, mida enda postkasti ümbrusega peale hakata. Täiesti 100% ilusaks kohe seda ka ei saa, sest sissesõidutee tahab korrastamist ja drenaaži rajamist, aga natuke saan juba ära teha.

Eile saigi postkast maha kruvitud ja põhjaliku iluravi.

Vana lakk maha lihvitud, eelmise  kokkupanemise vead ka sirgeks nühitud. Kuna päike tegi minu esimese joonistusega paari kuuga üks-null, siis seekord põletasin selle sinna sisse. Näis, kaua nüüd püsib. Paar korda lakkimist veel ees…

Nüüd kaalun, kas post ja tünn, vana tool või hoopis väikseks jäänud jalgratas. Mis saab postkasti postiks? Leidsin veel vana kannu, hobuseraudu ja muud träni, mis tahaksid täiteks suvelilli, et see postkasti ümbrus ilusaks saaks. Kahju, et täna veel poodi ei saa ja ootama pean 😦

Video viimasest versioonist on siin: https://photos.app.goo.gl/4GPACPPfqG8Yfef29

4.05.2020

Esmaspäev! Kell on 18:00.
Pea on distantsõppetööst paks ja poetuurist uimane, sunnin end välja minema. Vennaraasu meelitasin ka kaasa. Tänane esialgne plaan oli  postkast jalgele panna,  veelkord lakkida ja kuivama jätta. See oli meie plaan 😉

Niikaua kuni mina lakkisin võttis vend ikkagi ette ja meisterdas vanale toolile teise seljatoe pulga ka, mis oli poole lühem. Algul arvasime, et saame ilma hakkama, aga täna vaatasime nii ja naa ja vend otsustas, et hea ikka oleks, kui sinna selle pulga teeks. Mina lakkisin, tema joonistas ja lõikas, mina istutasin, tema lihvis ja lõikas. 

Ostsime täna paar lilletaime. Küll ma olin nende valimisega hädas. Alustuseks oli Bauhofis olematu valik. Kõik need, mida oleks tahtnud, olid närtsinud, rääbakad või nii nadid, et kohe kuidagi ei tahtnud nende eest maksta. Kõik teised olid need, mida me ei vajanud. Siis avastasime, et Stokkeri kõrval on uus lilletelk. Äkki oli Tori aiand? Seal olid nii imeilusad lilled, et ma olin suures jamas – millist valida!

Küll üritasin mõelda, et  milline see selle suve aia värv meil siis oleks, mis omavahel kokku sobiks. Ähh, lõpuks kangastus ikkagi silme eest punane lill sinises kannus ja oranžid õied vanas karikakraõielises kausis. Õige valik sai tehtud. Üks neist leiab tee postkasti juurde. Mina olen rahul!

 

 

 

 

 

5.05 Täna lõpetasime projekti “Postkast”. Panime tooli ja postkasti omavahel kokku. Kruvisime maa sisse minevad vardad külge, värvisime need üle. Eemaldasime vana postkasti posti, seejärel tegime varraste jaoks augud. Vahepeal pildistasime saabunud pääsukesi. Panime siis postkasti paika, toppisime augud kive täis. Veeretasime kohale suure paku ja tõime sellele sinise kannu punaste lilledega. Lõpptulemust sai üliilus! Aitäh, Kalev, suure abi eest!

Uus postkast