Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean alustama sellest, et minu meelest on päris tore  viis reisimiseks istuda oma kodus ja vaadata reisisaateid… Mitte, et reisisaated mind hirmsasti huvitaks ja eks ma ikka olen reisinud ka, aga ma pole suurem asi vandersell ja armastan pigem kodus ning Eestimaal olla, kui mööda ilma ringi rännata. Sel kevadel ei saanud ma aga reisimisest üle ega ümber – minu 9. klass ju lõpetab, aga see ei tähenda ilmtingimata kohustust lõpureisile minna. Meil on olnud klasse, kes pole käinud, või kust on käinud ainult mõned õpilased. Õnneks sattus meil kõik klappima. Mõni õpilane jäi maha, teisi tuli 8. klassist juurde ning kolme kooli peale saime Tiit Reiside grupi kokku.

Mõnus seltskond, väga hea bussijuht, suurte teadmistega ja tore reisijuht, enamasti õnnestunud ilm, hästi korraldatud reis, kus õpetajal jäi minimaalselt teha ning reisi võibki õnnestunuks lugeda.  Üks tore juhtum oli ikka ka – poisid suutsid ära kaotada oma hotelli toa kaardid ning viimasel hommikul magama jääda! Teised kõik olid juba bussis, isegi viimasel hetkel jõudnud seltskond, kuid meie 2 kutti olid täitsa puudu. Ootame, helistame, saadame FB-i sõnumeid. Keda pole on 2 sõpra. No mis siis muud üle jäi, läksime reisisaatjaga üles ja koputasime. Poisid täitsa magasid veel. No 3 minutiga olid ahvi kiirusel riides,  valmis ja asjad pakitud. Aga osal seltskonnal oli vist küll “öö väga lühikeseks jäänud”. Tõendeid pole, aga kahtlus jääb 😉

Meie reisi plaan oli siis selline:

1. päev
Väljasõit 6:30 Paliverest. Enne seda Haapsalu ja Taebla peatused. Meie seltskond koosnes kolmest koolis – Palivere, Taebla ja Martna koolide õpilased, õpetajad ja saatjad, 3 inimest olid ka Tallinnast kaasas. Narvas ületasime Venemaa piiri. Teel Peterburi poole rääkis Kati Ingerimaast, selle ajaloost ning Peterburist kui kultuuripealinnast. Sõitsime läbi merealuse tunneli Kroonlinna. Tutvusime natuke  linnaga – L.Koidula viimane elupaik, Kroonlinna null, Meremeeste mälestuskirik, kindral Makarovi mälestusmärk ning ka jääkaru nina sai nühitud.

Peterburi linna sissesõidul ning südalinnas oli tutvustav ekskursioon bussiga. Majutusime kesklinna hotelli “Sankt-Peterburg” www.hotel-spb.ru  ( kahekohalised toad ), seejärel õhtusöök hotellis.

Õhtul on jalutasime Neeva kaldapealsel – nautisime kaunist vaadet jõele, sildadele, hoonetele. Tutvusime hotelli taga olnud nn kodupoega. Jättis mulje CO-Marketist 😉
2. päev
Rootsi laua hommikusöök hotellis. Väljasõit 9.00. Seejärel jätkub linnaekskursioon  Neeva kaldapealsel, Iisaku väljaku ja katedraal www.cathedral.ru ,  Nevski prospekt,  Konjushennaja väljak,  Paleeväljak jpm.  Käime ka Smolny juures ja külastame Peetri ja Pauli kindlust www.spbmuseum.ru. Linnaekskursioon oli selles mõttes imeline, et ükskõik, kuhu ka buss sattus (tihti oli mõni tänav suletud ja ei saanud sõita sealt, kust planeeritud), siis meie reisisaatja Kati suutis igal tänaval järgmisest hoonest rääkida. Väga asjatundliku mulje jättis.

Hiline lõunasöök ühes kesklinna jazzi klubis.

Peale õhtusööki sõitsime supermarketisse ja kaubanduskeskusesse ning õhtuks tagasi hotelli. Mõnus jalutuskäik õpetajatega hotelli lähedal ning õhtune ilutulestik. Pidavat olema nii, et venelastel polevat üldse tarvis mingit tähtpäeva või sündmust. Ilutulestikku peab ikka iga väikese asja peale olema 😀 Nägime meiegi hotelli vastas. Kaunis oli. Käisime veel Mare ja Tiina juures juttu rääkimas

Sildade tõstmise hooaeg oli küll juba alanud, kuid sel ööl sildu ei tõstetud, sest tellimus polnud 😉 Kevadel pidavat olema nii, et sildu tõstetakse ainult siis, kui laevafirmad  esitavad tellimuse.
3. päev
Hommikusöök hotelli rootsi lauas. Seejärel siirdusime ekskursioonile maailmakuulsas kunstimuuseumis Ermitaažis. Ilm pidi küll koledaks minema alles poole kaheteistkümnest, kuid juba pool üksteist asus Peterburis üks koletu pilv! Www.hermitagemuseum.org  – suursugune interjöör ja kuulsamad kunstiteosed said üle vaadatud. Natuke kehvasti oli, et Ermitaaži giidil ei töötanud hästi tema mikrofoni saatja. Algul läks päris hästi, kuid poole ekskursiooni pealt hakkas süsteem jamama ja umbes poolt juttu me ei kuulnud. Jama! Osa seltskonda ei suutnud ka tempos püsida ning keerasid ühest saalist valesti ära. Natuke aega olid nad kadunud ka.

Ermitaažist liikusime jalgsi samasse söögikohta. Selle jalutuskäigu peal saime ka toreda sahmaka jäävihma. See torm, mis Eestimaad laastas hakkas vist otsaga Peterburgi jõudma.

Lõunasöök oli samas klubis. Seekord mul nii palju ei vedanud. Kolmekäigulise ärilõuna iga käi sisaldas mingil kujul piimatooteid. Õnneks sain osa toitu ikka süüa. Raske on sellise dieediga reisida – see on ka osa põhjusest, miks ma väga hea meelega ei reisi.

Peale lõunasööki kihutasin kiiresti bussi poole, sest selle lähedal oli üks müügiputka (Mosaiigimuuseumi ees). Olin eelmise päeval piilunud seal üht punast öökullidega suurt salli. See oli ju vaja ikka ära osta. Mõned ostavad kingi, teised käekotte, mina salle 😀 Ära tõin!

Pärastlõunal alustasime koduteed. Algul oli bussijuht Toivo (ka meie kohalik Palivere mees) entusiastlik, et Peterburist välja saamise liikumiskiirus on umbes 2 km tunnis… Õnneks läks kiiremini. Kui Eestist lähed välja või tuled Eestisse sisse, siis piisab sellest, et üks kord kontrollitakse su passi. Selleks, et Venemaale sisse saada, kontrollitakse 3 korda ja välja pääsemiseks 4 korda Vene poolel reisija passi. Tore ju?

Sillamäel tegime väikese peatuse, sest bussijuhi töö- ja puhkeaja seadus käskis pool tundi puhata. Kõik said varusid täiendada ning taas koduteele asusime juba tükk maad täis kõhuga: friikartulid, saiakesed, soojad joogid ja Tõmmu kommid. Lund ei näinud me enne, kui Kuusalu kandis (vist) ning sellest alates läks järjest lumisemaks. Hommikuks oli õnneks lumi Andrusel läinud.

Koju jõusime pool üks, juba uue päeva sees.

Rohkem pilte FB-is.

dav
dav
dav
dav
dav
dav
dav
dav
bsh
dav